Sitsiillaste elustiil ja toidueelistused

ELUSTIIL

Oleme püüdnud täheldada sitsiillaste, kui kollektiivi elustiili eripärasid läbi kultuurilise kontrasti.
Meie tähelduste kohaselt:


* Mis puudutab rutiini ja kohustusi - kõik inimesed on pidevalt tempokalt liikvel.

* Kui on aeg puhata ja olla koos sõprade või lähedastega, teeb kohalike mentaliteet justkui kannapöörde, muutudes kõike nautivaks, vaba-hingeliseks ja üldiselt üli-sõbralikult kaasavaks. Reeglina esineb siis käsikäes aja ilmatu venitamisega otsustamatus ja initsiatiivi puudus.

* Liiklus on kaootiline, kuid juhtidesse on sisse juurdunud meil harva nähtav kannatlikkus. Enamik tänavateed on ilma valgusfoorideta - tuleb ise teed ületades läbi tungida ja juhid on selleks üldjuhul väga valmis peatuma.
Rollerid on linnapildis väga populaarsed.



KOHVI JOOMINE

Sitsiillased joovad reeglina Espressot. Oma joogi eest makstakse kassas, siis minnakse tśeki alusel kohvibaari jooki tellima. Baarileti ääres juuakse esmalt ära väike klaas vett ja espresso peale. Kui kohv joodud, lahkutakse. Ei ole mingit venitamist ja kohvilaua ääres lobisemist.
Cafe Latte ei ole siin populaarne, Espresso kõrval pigem Cappuchino. Võib ka kahtlustada, et Espresso eelistamine tuleneb rohkest saiasöömisest, sest see konsentreeritud laks koffeiini tõmbab organismi süsteemid käima nagu mootorsae...
Kohvibaare on iga tänavajupi peal keskmiselt 2 tükki.


SAIA SÖÖMINE

Et siin sai ja kõik muu selle laadne väga teemas on, seda teavad kõik.
Pisikesi saiapoode on siin umbes sama tihedalt kui kohvi baare, 2 või 3 tükki iga tänava peal.


LIMONAADI PUTKAD

Üle linna on ära jaotatud pisikesi limonaadiputkasi kus saab ennast päiksepaistelisel päeval värskendada ja jõuetusest päästa topsikese suhkru-tuumapommist limonaadiga, mis valmistatakse kohapeal meistrite käe all paari sekundiga. Maksab 1€/1,20€


TUBAKAS

Pisikesi tubaka kauplusi on ka tänava peale mitu-mitu. Ei ole kindel mispärast tubakas siin nii minev kaup on. Spekuleerin, et see käib enese turgutamise juurde siin palava päikese all, või siis on põhjus tihedas ööelus. Väljas alkoholi pruukides on igal pool suitsetajad, mis tähendab mittesuitsetaja jaoks päris korralikku passiivset suitsetamist, mis tihti väljas käides ilmselt rulluks suitsetamise alustamiseni välja.
Siin on naturaalse tubaka ja ise keeratavate suitsude populaarsus tunduvalt suurem kui Eestis, kuigi on juba näha, et see trend on meil noorte eeskujul tõusvas joones.
Poodides eelistatakse sularahaga maksmist; ei tea kas võtavad vahelt või mitte...


---

TOIDUEELISTUSED

Kui küsida indiviid käest, et missugune toit talle maitseb, saab alati erineva vastuse, sest maitse on suhteline...
Läbi kultuurilise kontrasti oleme koos püüdnud täheldada mis sitsiillastele maitseb ja meeldib. Meie täheldustes paistab välja üks dominantne faktor: sitsiillastele läheb peale kõik mis on KIBE:

Espresso
212 mg kaffeiini
Enne joomist valmistatakse end ette joodes väike klaas vett - väga. paganama. kibe.

Radicchio

Tumelilla kapsaline mida siin harrastatakse grillida, mis omakorda toob veelgi esile selle tigedat maitset, (kuid tasakaalustatud meega on üllatavald maitsev.)

Rukkola

Salatid tihtipeale siin ainult rukkolast koosnevadki. Mahedalt kibe tegelane.

Verdure

Tegemist on brokkoli-spinati-spargli-vetika mutatsiooni meenutava köögiviljaga, mille inglise/eesti keelset nime me ei ole veel tuvastanud - läheb tõlkes kaotsi või on täitsa ainulaadne toode Itaalias. Ta näeb ilus välja, maitseb väljaarenemata paletile kibedalt.

Fenkol
Kuigi fenkol ei ole kuigi kibe, on tal intensiivsed aromaatsed omadused. Seegi juurikas on siin päris popp.


Puutudes kokku mitmete kibedate asjadega on meie paletid selle maitse suhtes arenenud ja kibe maitse on nüüd pigem oodatud kui eemaletõukav.


---

Muu mis ei ole kibe...

Sitsiilia eripära: Aranchino
See on umbes peopesa suurune saiapurus paneeritud ja frititud kera risotto kesta ja klassikaliselt raguu täidisega. Tegemist on raske kaloripommiga mis täidab sama hästi kõhtu nagu sööklast tellitud lõunasöögi praad. Võib järeldada, et Aranchinode populaarsus tuleneb sitsiillaste "on-the-go" elustiilist - baari ääres kohvi alla ja üks Aranchino sisse ja töö lõunapaus on 5 minutiga peetud...


Hobuse liha
Seda leiab pea igas restoranis.
Siin sai kogetud kaks versiooni sellest lihast:
a) Üks suvaline restoran... liha oli valmistatud nagu lehtbiifsteek, ehk suur, õhukeseks taotud liha-latakas. Kogemus oli päris halb, sest liha oli ebameeldivalt sitke ja tuli kohati isegi suust salfrätikusse sülitada. Maitset ei olnud.
b)  Il Sale Art Cafè´s, mingi kopsakas pehme tükk, sise- või välisfilee, parajalt mahlane - maitselt meenutas õrnalt maksa, kuid näiteks minu, kui mitte-maksa-sööjale ei olnud see liha otseselt/maitseliselt vastukarva. Süües ilmnes ka kerge psühholoogiline śokk seoses harjumustega vastasseisus oleva looma söömisega.
See pani omakorda mõtlema, et tegelikult pole ju meie vana-hea sea- ja veiseliha söömine karvavõrdki süütum kui on seda hobuse liha tarbimine.


Pistaatsia pähkel
Seda topitakse igale poole alates vorstidest lõpetades maiustustega.
Üks äge mõte pärit siit Il Sale restost on veiseliha paneerimine pistaatsiapurus! Nom-nom.
Kuigi pähklid on siin śokeerivalt kallid, vast ka kallimad kui Eestis...


Mozzarella
Meie restos kulub mozzarellat ämbrite viisi.
Siin on väga teemas ka suitsutatud mozzarella, mida mina ei ole meie poelettidel kohanud/või pole osanud otsida.

Praktikakogemusest

Praktika on kestnud 4,5 nädalat.

Restorani esmamuljete vaimustus on ammu taandunud.

On ilmsiks tulnud meie siinse restoranikogemuse reaalsus: 

Veedame kogu oma aja vaid ühes köögipooles, kindlates station'ites - kala, salatid/eelroad ja magustoidud. 

Alguses lubati meile kõike näidata ja õpetada, aga teisele poole kööki, kus valmistatakse liharoogasid, pastasid ja pizzasid, meid kahjuks pole võimalik õppima lasta, kuna restoran on avatud vaid mõned õhtutunnid, on sellel ajal ka reeglina pidev "tramm" ((ehk toidutellimuste tśekid ei mahu seinale enam ära)). Trammi ajal on köögis palju sebimist ja teine köögipool on kole kitsas, et me lihtsalt jääksime kokkade töötegemisele ette.

Siiski, oleme nii mõndagi õppinud; eelkõige kogemuste pagasit täiendanud. On pandud kõrva taha mitmeid nüansilisi kohalikke retsepte. Oleme tuttavamad nii kohaliku, kui ka kaugemate riikide kultuuri erispärasustega ((viidates Sri Lanka ja Tuneesia köögitöötajatele)).

On tunda, et vaikselt hakkab stagnatsioon peale kanduma. See on stagnatsioon millega koos kaob meie köögis juurde õppimine ja praktika muutub regulaarseks töötegemiseks...
Kuid enam pole üldse palju aega jäänud, kuni kogu see trip läbi saab, seega võtame pea igat päeva nagu viimast.

Isegi kui me ei saavuta kõiki eesmärke mille pärast me siia lootsime tulla, läheme tagasi Eestisse koos ülimalt positiivse kogemusega.

Siin mõned meie köögi road:

Apelsini-fenkoli salat juustu, mee ja anchoovidega

Antripasto: Cabonata, oliivid, päikesekuivatatud tomatid, parmigiana, hernepüree, Aranchino

Veise singi carpaccio parmesani ja rukkola-shampinjoni salatiga

Suupistevalik: Salumi e Formaggi

Riccotta kreem karamelli tuile'ga

Kreveti carpaccio

Mere salat

Juustukook

Puhkus

Võtsime kolm päeva puhkust: L, P, E
(Eelkõige selleks, et käia ära Etna vulkaani otsas, aga need plaanid kukkusid paraku läbi.)

Laupäeval käisime linna peal tuhnimas ja uudistamas.
Pühapäeval, esimesel mail, toimus rannas suur pidu, kuid vihma kallas ja me ei läinud (ning ei jäänud mitte millegist ilma).
Järgmisel päeval kallas ka.

Pühapäeviti on poed suletud, võtsime kodulähedasest kohvikust valmistoitu koju kaasa.
Vihmaga istusime toas ja mängisime õhtul kummikarude peale pokkerit.

Uued harjumused

Palav päike käsikäes toidu seeditavusega, turul justkui postamentidel demonstreeritud seapead ja rippuvad rümbad ja inimkonna lihasöömise negatiivne mõju meie planeedile on meid ära peletanud ja mõtlema pannud, et vahest tasuks uurida mis asub väljaspool omnivoorlust.
Seega, oleme kollektiivselt muutnud enda toitumisharjumisi tasa-pisi katsetades taimetoitlus maailmas. Zukinid, baklaźanid, tomatid, läätsed ja oad - kõik meil siin praegu väga teemas.


Üks viimaseid liharoogasid mis ma sõin oli  Il Sale Art Cafè omanike teise ettevõtte FUD'i massiivne veiseburger. Märgin selle siin ära, et üksnes demonstreerida kui hullult suur see on... Selle söömine ei käinud siiski ülejõu, sest burxi teeb lopsakaks rohke salati mant selle vahel, aga igaljuhul oli see üks korralik kõhutäis kõigest 6€ eest.

Vesivärava Grill aint got nothin' on this place...

Rutiin

Praktikal on nüüdseks käidud pea kaks nädalat.

Päevakord näeb välja umbes selline:

Jõuame töölt koju u 1/2 paiku öösel. See, kellel on vaba päev, valmistab selleks kellaajaks õhtusöögi.
Tavaliselt saame magama u 3 paiku. See kes käib pidutsemas, jõuab voodisse varahommikul.

Ärkame üldjuhul suhteliselt hilja, u kella 12/1 paiku - päike on päris kurnav. Vajadusel lähme 8 min kaugusel asuvasse poodi toiduvarusid täiendama, sööme hommikust, joome kohvi. Ilusa ilma puhul istume päikese käes ja kordame koos itaalia keelseid sõnu, vahetades märkmike ja täiendades enda omi.
Kui soov linna peale minna, tuleb vara üles ärgata: esiteks, et jõuaks enne tööd veel kodust läbi käia, teiseks, turuplatsi, koos odavate hilpude ja värskete toorainetega, hakatakse juba kell kaks kokku pakkima.
Tasapisi katsume sisustada enda vabu tunde enne tööd uute kohtade avastamisega: näiteks peagi on plaanis liivaranda piiluma minna, mis asub päris kaugel ja nõuab ühistranspordiga liiklemist.

Mari-Liis käib päris tihti peale tööd väljas: tal on Marievirginia ja tema sõpradega väga hea klapp ja nad naudivad kõik koos öist melu täiel rinnal. Selles suhtes on tekkinud kontrast, kuis minu ja Klausi suhtumine tihedasse alkoholi pruukimisse on antud kontekstis pessimistlik, kuid ilmselt mõned korrad lähme siiski Mari-Liisiga kampa.


Vabad päevad jagunevad järgmiselt:
M-L:  R, L
D:      N, P
K:      T, K

Veidi halb on see, et meil ei ole kõik koos ühtegi vaba päeva. Pidime ainult erandkorras läbirääkimiste teel saama paar päeva kõigil vabaks, et saaksime külastada näiteks Etna vulkaani jms.

Vabadel päevadel puhkame, mõtleme elu üle järgi, avastame kesklinna, jpm - kes kuidas.

---

Il Sale Art Cafè

Tööl läheb meil muidu kõik hästi. Juba on välja kujunenud etekate rutiin, tasapisi õpime uute roogade pleitimisi ja saiataigna vormimine on peagi käpas, valmistamine nõuab veel harjutamist. Loodame varsti ka pizzataigna saladusi teada saada.

Muuseas, Mari-Liisi kutsuti siia juba peale praktikat ka tööle(!), ilmselt oma pealehakkamist täis, positiivse ja energilise iseloomu tõttu.

Tööl visatakse ka palju nalja: mõeldakse absurdseid fakte välja ja luisatakse, kleebitakse üksteise külge silte, loobitakse taignaga, pannakse walk-in külmkappi või rõdule lukutaha, ehmatatakse koristuskapis äkitselt välja hüpates, õpetatakse valede sõnadega itaalia keelt...

Oleme nüüdseks ka seljast visanud Eesti köökidest pärit stressi tekitava suhtumise kabuhirmus iga sekund tööd teha, et mitte verbaalselt peksa saada. Eelkõige enne avamist on siin kõik väga chill - võib-olla, et isegi liiga chill, kuid seejuures küsime justnimelt hea meelega endale tööülessandeid juurde, et end vähegi kasulikuna tunda.

Enne avamist on siin tavaks teha poole tunnine paus mil saab ka peakoka poolt valmistatud omapere lihtsat toitu süüa (pizzad, pastad, omletid, cous-cous, köögiviljad, jms). Kõik käesolevad tööd jäetakse siis pooleli just sinnapaika kus need parasjagu on ja kellelgi silm ka ei pilgu. Sellist inimlikku suhtumist sooviks ka Eesti köökidesse.

Il Sale Art Cafè ehk köögipraktika esmamuljed

Alguses olime veidi närvis ja kohmakad – uus koht, uued inimesed, uued süsteemid – see on enesestmõistetav. Kuid polnud hullu, tõmbasime tööpäeva kiiresti käima, sest peale kahte aastat oleme juba omajagu kogenud ja teame väga hästi kuidas köökides asjad toimivad...

Sealsete kokkadega tekkis esmalt keelebarjäär käsikäes nendepoolse kibeda suhtumisega inglise keelde, kuid kui õhtu vältel demonstreerisime kui usinad ja tublid me oleme, muutus nende suhtumine meisse väga positiivseks.

Enne avamist tegime ettevalmistusi (edaspidi: ´´etekad´´), õhtu lõpuks saime juba toite taldrikule välja panna (edaspidi: ´´pleitida´´).

---

Restoranid avatakse Catanias alles kella 7 paiku õhtul.

Meie lähme tööle kella 5-ks ja teoreetiliselt võime lõpetada kell pool 12, kuid tihtipeale jääme veel kauemakski appi.
Oleme tööl vahetustega kahekesi - viis päeva nädalas kaks tööl, üks puhkab.

Menüü on Il Sale Art Cafè’s väga laiaulatuslik. Toidud ületasid meie ootused määratult nii maitseliselt, visuaalselt kui loominguliselt. Nad teevad siin nii uudseid ja crazy’sid asju nagu oleks ´´Italian meets New Nordic´´.
Lisaks veel KUIDAS nad seda teevad...: siinsed kokad on sõna-sõnalt oma ala meistrid; nende vilumus ja kogemus lööb lihtsalt pahviks. - See meenutab sääraseid emotsioone kui näed Facebooki news-feed´is mingit videot kus üks tüüp hiiglasliku dźungli noaga silma pilgutamata päris elu Fruit Ninja´t mängib, ainult et see juhtub kõik su enda nina all ja sa oled selle meistriga isiklikus kontaktis - vapustav...

...me oleme väga tuhinal, et kõike seda õppida!

---

Köögi meeskond:

Nõudepesija
Peakokk (kuumköök, liharoad, pasta)
Saia/taigna meister
Pizzameister
Külma köögi kokk (sh. desserdid)
Kuuma köögi kokk (enamjaolt kalaroad)

http://www.ilsaleartcafe.com/

Vahepala: aktiivne vulkaan Etna

Sitsiilias asub Euroopa suurim aktiivne vulkaan nimega Etna.
Seda 3,340 km kõrgust mürakat on linnas igalt poolt näha.

Vulkaaniliste tegevuste tõttu esineb Sitsiilias aeg-ajalt maavärinaid, sellepärast on hea kui vulkaan lõpuks purskab, kuna see vähendab maa-alust rõhku. Ja siis kui Etna purskabki, vaatavad siinsed inimesed seda paanikavabalt ja imetlevad kui suursugust loodusnähtust.

Ehk olukord on kontrolli all, mingit ohtu ei esine; laava on ajapikku maasse sooned uuristanud, mis suunavad selle fikseeritud punktidesse.

(Olgu mainitud, et ma ei ole geoloog. See info on enamjaolt meie sitsiillannast tutvuse poolt räägitud.)

Catania linn

Päev pärast saabumist saime kokku ühe Sitsiiliast pärit vinge ja sõbraliku neiuga, Mariavirginiaga, kes tutvus mõned aastad tagasi Klausi vennaga samuti läbi Erasmuse.

Ta näitas meile linna, tutvustas toidutraditsioone ja jagas vajalikku infot noorte väljas käimis harjumuste kohta. 

---

Jätkub peagi...

Saabumine ja uus kodu: Via Messina

Lennujaamast transportis meid edasi projekti Itaalia partner Francesco, kes õpetas meile selgeks kuidas kodutee üles leida ja andis maitsta tummist Itaalia espressot.

Peavarju saame vanas villas, mis kuulub Francesco õele, Antonellale. Maja asub suhteliselt ghetto tüüpi linnaosas, kuid kõik see jääb maja väravate taha. 

Töökoht ja kesklinn asuvad meie kodust 3,4 km kaugusel, so. 40 minutit suhteliselt tempokat kõndimist. Lisaks kokatööle on see vahemaa meie tegemiste juures päris suur aja ja energia kulu, kuid saiasöömise kõrval kehaliselt neutraliseeriv.

Olenevalt ilmast, on üldjuhul tubades väga jahe, sest siinsed majad ei ole ehitatud eesmärgiga sooja sees hoida. 

Meil on kolme peale kaks tuba koos mini-kööginurgaga, kaks tualettruumi, suur aed, pesumasin ja Internet. Lisaks elab siin ka üks koer ja kaks kassi.

Otta

-----

 

Verde

Verde (Roheline) on meie lemmik
kuna talle meeldib hästi palju pai saada.

Aed on imeline: boheemlaslik disain, platvormidest kõnniteed, erinevad tsitrusepuud; sealhulgas õitsevad apelsinipuud mis panevad terve aia pehmelt lõhnama, meenutades sireli põõsaid.

Apelsinid, mandarinid, sidrunid ja muud´´loomad´´ kaasavad siin palju aiakoristustöid. Tsitruselised on siin justkui kodumaal tagaaias kasvavad õunad: pererahval on nende aastatepikkusest söömisest kõrini, viljad kukuvad puu otsast maha ja demonstreerivad üksteise järel erinevaid mädanemise staadiume.

Vahepala: Ootused ja lootused praktikast

Eesolevast praktikakogemusest loodame arendada enda maitsemeeli küllusrikkas mereandide maailmas, lasta end vallutada täidlastel maitsetel mis omaks ehedatele toorainetele nagu erinevad juustud, prosciutto singid, veinid ja värsked ürdid ja seejuures õppida kõike mis puudutab stereotüüpset Itaalia klassikat nagu pasta ja pizzade valmistamine.

Kindlasti soovime ka proovida kõike uut ja huvitavat, mida kodumaal ei leidu.

Ärevus

Marsruut:

Tallinn – Riia – Rooma – Catania

10:00 – 20:00

Asume ärevas teadmatuses oma tuleviku ees...

Lendudel tutvusime lähemalt Mari-Liisiga, kes käib minu ja Klausi paralleel klassis.
Selgus, et läbi meie kolme põimuvad eri toonides mitmed sarnasused.
Omavahel läbisaamise prognoos: väga positiivne

Esimesed kaks lendu olid kiired ja sujuvad, aga Roomas kippus lendude vahetamisel ajast puudu jääma - nimelt Itaallased pole kuigi arvutilembeline rahvas. Nende kaootiline paberi bürokraatia on tugevas kontrastis meie, kui IT-riigi, asjaajamistega. Nähtavasti oli see normaalne, et pikka järjekorda teenindades tõused vahepeal püsti ja lähed väikesele jalutuskäigule või suitsupausile, samal ajal kui inimesed on oma lennukitele hilinemas.

[Tip:] Kui lendad Itaalias, varu kõvasti aega.

Proloog

Kätte on jõudnud kevad ja sellega koos ka lõpuperiood pea kaks astat kestnud kokaõppele Tallinna Teeninduskoolis.
Kuid enne, kui kutseeksamite sooritamiseks läheb, on ette nähtud 268 h restorani spetsialiseerumispraktikat.

Läbi Erasmuse programmi, avanes meil võimalus sooritada praktika Sitsiilias, Catania linnas, kuhu läheme kolmekesi: Diana, Mari-Liis ja Klaus.

Enne reisi sooritasime inglise keele testi, tegime veel viimased jõupingutused kooli hinnete joonde ajamiseks, teritasime noad ja oligi aeg kohvreid pakkida. Tallinn saab taas meie jalge all olema 50 päeva pärast.

See blogi on loodud selleks, et kõik uudishimulikud saaksid meie tegemistel silma peal hoida.

Perekonnad, sõbrad, projektijuht ja õpetajad – tervitame Teid!