neljapäev, 5. mai 2016

Sitsiillaste elustiil ja toidueelistused

ELUSTIIL

Oleme püüdnud täheldada sitsiillaste, kui kollektiivi elustiili eripärasid läbi kultuurilise kontrasti.
Meie tähelduste kohaselt:


* Mis puudutab rutiini ja kohustusi - kõik inimesed on pidevalt tempokalt liikvel.

* Kui on aeg puhata ja olla koos sõprade või lähedastega, teeb kohalike mentaliteet justkui kannapöörde, muutudes kõike nautivaks, vaba-hingeliseks ja üldiselt üli-sõbralikult kaasavaks. Reeglina esineb siis käsikäes aja ilmatu venitamisega otsustamatus ja initsiatiivi puudus.

* Liiklus on kaootiline, kuid juhtidesse on sisse juurdunud meil harva nähtav kannatlikkus. Enamik tänavateed on ilma valgusfoorideta - tuleb ise teed ületades läbi tungida ja juhid on selleks üldjuhul väga valmis peatuma.
Rollerid on linnapildis väga populaarsed.



KOHVI JOOMINE

Sitsiillased joovad reeglina Espressot. Oma joogi eest makstakse kassas, siis minnakse tśeki alusel kohvibaari jooki tellima. Baarileti ääres juuakse esmalt ära väike klaas vett ja espresso peale. Kui kohv joodud, lahkutakse. Ei ole mingit venitamist ja kohvilaua ääres lobisemist.
Cafe Latte ei ole siin populaarne, Espresso kõrval pigem Cappuchino. Võib ka kahtlustada, et Espresso eelistamine tuleneb rohkest saiasöömisest, sest see konsentreeritud laks koffeiini tõmbab organismi süsteemid käima nagu mootorsae...
Kohvibaare on iga tänavajupi peal keskmiselt 2 tükki.


SAIA SÖÖMINE

Et siin sai ja kõik muu selle laadne väga teemas on, seda teavad kõik.
Pisikesi saiapoode on siin umbes sama tihedalt kui kohvi baare, 2 või 3 tükki iga tänava peal.


LIMONAADI PUTKAD

Üle linna on ära jaotatud pisikesi limonaadiputkasi kus saab ennast päiksepaistelisel päeval värskendada ja jõuetusest päästa topsikese suhkru-tuumapommist limonaadiga, mis valmistatakse kohapeal meistrite käe all paari sekundiga. Maksab 1€/1,20€


TUBAKAS

Pisikesi tubaka kauplusi on ka tänava peale mitu-mitu. Ei ole kindel mispärast tubakas siin nii minev kaup on. Spekuleerin, et see käib enese turgutamise juurde siin palava päikese all, või siis on põhjus tihedas ööelus. Väljas alkoholi pruukides on igal pool suitsetajad, mis tähendab mittesuitsetaja jaoks päris korralikku passiivset suitsetamist, mis tihti väljas käides ilmselt rulluks suitsetamise alustamiseni välja.
Siin on naturaalse tubaka ja ise keeratavate suitsude populaarsus tunduvalt suurem kui Eestis, kuigi on juba näha, et see trend on meil noorte eeskujul tõusvas joones.
Poodides eelistatakse sularahaga maksmist; ei tea kas võtavad vahelt või mitte...


---


TOIDUEELISTUSED


Kui küsida indiviid käest, et missugune toit talle maitseb, saab alati erineva vastuse, sest maitse on suhteline...
Läbi kultuurilise kontrasti oleme koos püüdnud täheldada mis sitsiillastele maitseb ja meeldib. Meie täheldustes paistab välja üks dominantne faktor: sitsiillastele läheb peale kõik mis on KIBE:

Espresso
212 mg kaffeiini
Enne joomist valmistatakse end ette joodes väike klaas vett - väga. paganama. kibe.

Radicchio
Tumelilla kapsaline mida siin harrastatakse grillida, mis omakorda toob veelgi esile selle tigedat maitset, (kuid tasakaalustatud meega on üllatavald maitsev.)

Rukkola
Salatid tihtipeale siin ainult rukkolast koosnevadki. Mahedalt kibe tegelane.

Verdure
Tegemist on brokkoli-spinati-spargli-vetika mutatsiooni meenutava köögiviljaga, mille inglise/eesti keelset nime me ei ole veel tuvastanud - läheb tõlkes kaotsi või on täitsa ainulaadne toode Itaalias. Ta näeb ilus välja, maitseb väljaarenemata paletile kibedalt.

Fenkol
Kuigi fenkol ei ole kuigi kibe, on tal intensiivsed aromaatsed omadused. Seegi juurikas on siin päris popp.


Puutudes kokku mitmete kibedate asjadega on meie paletid selle maitse suhtes arenenud ja kibe maitse on nüüd pigem oodatud kui eemaletõukav.


---


Muu mis ei ole kibe...



Sitsiilia eripära: Aranchino
See on umbes peopesa suurune saiapurus paneeritud ja frititud kera risotto kesta ja klassikaliselt raguu täidisega. Tegemist on raske kaloripommiga mis täidab sama hästi kõhtu nagu sööklast tellitud lõunasöögi praad. Võib järeldada, et Aranchinode populaarsus tuleneb sitsiillaste "on-the-go" elustiilist - baari ääres kohvi alla ja üks Aranchino sisse ja töö lõunapaus on 5 minutiga peetud...


Hobuse liha
Seda leiab pea igas restoranis.
Siin sai kogetud kaks versiooni sellest lihast:
a) Üks suvaline restoran... liha oli valmistatud nagu lehtbiifsteek, ehk suur, õhukeseks taotud liha-latakas. Kogemus oli päris halb, sest liha oli ebameeldivalt sitke ja tuli kohati isegi suust salfrätikusse sülitada. Maitset ei olnud.
b)  Il Sale Art Cafè´s, mingi kopsakas pehme tükk, sise- või välisfilee, parajalt mahlane - maitselt meenutas õrnalt maksa, kuid näiteks minu, kui mitte-maksa-sööjale ei olnud see liha otseselt/maitseliselt vastukarva. Süües ilmnes ka kerge psühholoogiline śokk seoses harjumustega vastasseisus oleva looma söömisega.
See pani omakorda mõtlema, et tegelikult pole ju meie vana-hea sea- ja veiseliha söömine karvavõrdki süütum kui on seda hobuse liha tarbimine.


Pistaatsia pähkel
Seda topitakse igale poole alates vorstidest lõpetades maiustustega.
Üks äge mõte pärit siit Il Sale restost on veiseliha paneerimine pistaatsiapurus! Nom-nom.
Kuigi pähklid on siin śokeerivalt kallid, vast ka kallimad kui Eestis...


Mozzarella
Meie restos kulub mozzarellat ämbrite viisi.
Siin on väga teemas ka suitsutatud mozzarella, mida mina ei ole meie poelettidel kohanud/või pole osanud otsida.



Praktikakogemusest

Praktika on kestnud 4,5 nädalat.

Restorani esmamuljete vaimustus on ammu taandunud.

On ilmsiks tulnud meie siinse restoranikogemuse reaalsus: 
Veedame kogu oma aja vaid ühes köögipooles, kindlates station'ites - kala, salatid/eelroad ja magustoidud. 
Alguses lubati meile kõike näidata ja õpetada, aga teisele poole kööki, kus valmistatakse liharoogasid, pastasid ja pizzasid, meid kahjuks pole võimalik õppima lasta, kuna restoran on avatud vaid mõned õhtutunnid, on sellel ajal ka reeglina pidev "tramm" ((ehk toidutellimuste tśekid ei mahu seinale enam ära)). Trammi ajal on köögis palju sebimist ja teine köögipool on kole kitsas, et me lihtsalt jääksime kokkade töötegemisele ette.

Siiski, oleme nii mõndagi õppinud; eelkõige kogemuste pagasit täiendanud. On pandud kõrva taha mitmeid nüansilisi kohalikke retsepte. Oleme tuttavamad nii kohaliku, kui ka kaugemate riikide kultuuri erispärasustega ((viidates Sri Lanka ja Tuneesia köögitöötajatele)).

On tunda, et vaikselt hakkab stagnatsioon peale kanduma. See on stagnatsioon millega koos kaob meie köögis juurde õppimine ja praktika muutub regulaarseks töötegemiseks...
Kuid enam pole üldse palju aega jäänud, kuni kogu see trip läbi saab, seega võtame pea igat päeva nagu viimast.

Isegi kui me ei saavuta kõiki eesmärke mille pärast me siia lootsime tulla, läheme tagasi Eestisse koos ülimalt positiivse kogemusega.



Siin mõned meie köögi road:



Apelsini-fenkoli salat juustu, mee ja anchoovidega

Antripasto: Cabonata, oliivid, päikesekuivatatud tomatid, parmigiana, hernepüree, Aranchino

Veise singi carpaccio parmesani ja rukkola-shampinjoni salatiga

Suupistevalik: Salumi e Formaggi

Riccotta kreem karamelli tuile'ga

Kreveti carpaccio


Mere salat


Juustukook

esmaspäev, 2. mai 2016

Puhkus

Võtsime kolm päeva puhkust: L, P, E
(Eelkõige selleks, et käia ära Etna vulkaani otsas, aga need plaanid kukkusid paraku läbi.)

Laupäeval käisime linna peal tuhnimas ja uudistamas.
Pühapäeval, esimesel mail, toimus rannas suur pidu, kuid vihma kallas ja me ei läinud (ning ei jäänud mitte millegist ilma).
Järgmisel päeval kallas ka.

Pühapäeviti on poed suletud, võtsime kodulähedasest kohvikust valmistoitu koju kaasa.
Vihmaga istusime toas ja mängisime õhtul kummikarude peale pokkerit.



Uued harjumused

Palav päike käsikäes toidu seeditavusega, turul justkui postamentidel demonstreeritud seapead ja rippuvad rümbad ja inimkonna lihasöömise negatiivne mõju meie planeedile on meid ära peletanud ja mõtlema pannud, et vahest tasuks uurida mis asub väljaspool omnivoorlust.
Seega, oleme kollektiivselt muutnud enda toitumisharjumisi tasa-pisi katsetades taimetoitlus maailmas. Zukinid, baklaźanid, tomatid, läätsed ja oad - kõik meil siin praegu väga teemas.


Üks viimaseid liharoogasid mis ma sõin oli  Il Sale Art Cafè omanike teise ettevõtte FUD'i massiivne veiseburger. Märgin selle siin ära, et üksnes demonstreerida kui hullult suur see on... Selle söömine ei käinud siiski ülejõu, sest burxi teeb lopsakaks rohke salati mant selle vahel, aga igaljuhul oli see üks korralik kõhutäis kõigest 6€ eest.

Vesivärava Grill aint got nothin' on this place...